Monday, June 27, 2011

SUM




















Wow, long time no see.
Mul on nii-nii palju rääkida, et jube. Esiteks suvi on faking alanud, lõpuks. Eksamid ja lõpetamine on läbi ja tunne on great. Laekud koju millal tahad, oled nii kaua väljas kui tahad, pole kodutöid ja kontrolltöid, iga päev on pidu - this is the good life.
Teiseks,LÕPETAMINE. Oi, kuidas ma seda päeva ei tahtnud, see oleks võinud minu jaoks kalendrist üldse vahele jääda, lihtsalt ei meeldinud. Aga kokkuvõttes oli mega armas üritus ja kõik kallid inimesed olid ka kohal niiet perfect. Õhtul lasime lõpupeol hullu kõigiga veel viimast korda ja tähistasime suve algust.
JAANIPÄEV- Alguses olid plaanid nii lahtised, et vahel oli mõttes vanematega Kosele kaasa minna, aga lõpuks saime siiski Kuldari juurde pidusse minna. Seltskond oli jälle super, nendega saab igas olukorras lihtsalt sitaks nalja. Algselt oli plaan minukale ööseks tulla, kuna mul ka ju vanemaid polnud 2-3 päeva, aga öösel otsustasime siiski ümber, sest ei viitsinud trippida ja läksime hoopis mu Kevvu juurde. Vaatasime Bruce Lee'd ja läksime tudusse ära.
Hommikul ei olnudki üllataval kombel paha olla ja isegi söök läks alla. Peale seda trippisime õega bussi peale ja minukale lebosse ja sööma. Õhtul tulid veel Kevin ja Andre siia, tegid pela ja lägastasid, aga hea õhtu oli. Axl hüppas ka vahepeal korraks läbi. Öösel tehti veel kino ja magada ei lastud, aga ise rahul. Haha. Hommikul varakult üles, et enne vanemate tulekut koristada, aga kas see juhtus? Ei, ma ei koristanud midagi enne nende tulekut..
Edasi kohe Karssoni sünnipäev, kus kõik lõbutsesid ja mul oli juba Karssoni mängu lõpuks pilt udune, kuigi enda jooke polnud veel avanudki. Paljud käisid saunas ja rahvas oli jälle mega. L O V E. Saatsin poole 2 aeg Kevini koju ja mind visati 2 aeg rolleriga koju. Ootasin tund aega õde, lohutasin söberit ja vajusin lõpuks ära. Hommikul oksendasin iga pildi peale, mida ma Fotkis endast nägin.. väga ebaõnnestunud pildid. IRW
Nüüd iga päev naudin ilma ja käin väljas.. Panen lihtsalt aja jooksul kogunenud pildid üles.
Aitab ka,
K.

Saturday, May 7, 2011

I think we'll never change
And our hearts will always separate.
Forget about you
I’ll forget about you.
The things we never say
Are better often left alone.
Forget about you
I’ll forget about this time.

But it’s the same old situation
We made it through this far. Oh.
We watched the rockets kiss the sky.
I saw the flames burn out in your eyes.

Nothing that I do
Will ever be enough for you
Whatever I do, whatever I do.
Take me as I am
I’ll never be the other man.
Forget about you
I’ll forget about this time.

So won't you save this conversation
And find a better time? Oh, oh.
Don’t you ever understand
That if it hurts I’ll do whatever I can?

And if it’s set in motion
I’ll watch it all pass by.
And leave the rest unspoken
I’ll never change my mind.

Leave it unspoken, leave it unspoken,
Leave it unspoken, leave it unspoken now

So just let me go
I won’t change my mind.
I'd rather be lonely
Than be by your side.
And nothing you say
Could save us this time.
I’d rather be lonely.

This song never gets old.. Kõik laguneb hetkel koost, aga mul on lihtsalt maailma parimad sõbrad ja sõbrannad, et ma saan imeliselt hakkama. Kõik saab korda, korda, korda, korda!!!
Ma poleks uskunud, et sa seda suudad.. aga ilmselt ma eksisin siis.

Tuesday, April 19, 2011

Ilgelt palutakse, et ma kirjutaks, aga ma ei saa aru, mida fakki te sellest blogist leiate.. nothing special ju.
Eee, no.. kuna ma ei oska midagi kirjutada, siis teen postituse oma kodust/perest vms, mis palutud oli.

See on siis mu elutuba.. mõnus cozy.


Mu köök siis, kus ma olen vist pool oma elu veetnud.. külmkapi juures muidugi. Ja minu kõige lollakam issi.

Mu väga huvitav laud jah.

Mu pesa..

Venna ja ta ülicool naiska! ;)

Ja minu doggy.
I'm sorry, et ma ei suutnud seda postitust kuidagi huvitavaks teha ja mu kaameral nii halb graafika on. Ja seda ka, et ma ei tea miks mu ema on otsutanud igal pildil, mis ma temast teinud olen, silmad kinni jääda.. niiet temast te pilte ei näe, vähemalt täna. Ega ta ei oleks vist väga õnnelik ka, kui ta oma pildi siit leiaks!
Selle postituse suudan kokku võtta vaid nii: Ma armastan oma pere ja kodu maailmas kõige rohkem, they are irreplaceable!

Thursday, April 7, 2011




Kuulan juba umbes kolmekümnendat korda Leekivat Armastust ja vaatan välja.. seda vihma ja kõike paska, mis sealt ülevaltpoolt sajab.
Pole mingit jaksu mitte midagi teha ja kuskil käia. Ma vihkan kooli.. peaaegu. Mul on vaja motivatsiooni, mille pärast pingutada. Ma tean, et see kõlab kahtlasena, aga mul tõesti on vaja midagi sellist, ma tean, et ei õpita kellegi teise jaoks vaid enda jaoks, aga ma ei suuda keskenduda ega õppida. Ainult mõtlen sellele lõpetamisele ja inimeste kaotamisele.. sucks balls.
Olen aru saanud, et mul on vaja ka inimest, kes teaks mind ja oleks minu jaoks kogu aeg olemas, kelle nägemine teeks eriti sita päeva kõige paremaks maailmas ja kes mõistaks mind poole sõna pealt. Räägitakse, et küll ta tuleb.. aga fuck, ma ei viitsi enam oodata, mul on vaja praegu kohe. Ma kõlan nii lapsikult, et mul ON VAJA, nii tobe väljend. Aga nii ma tunnen kahjuks/õnneks.
Everything will be better, i know! Kui vaid ilmad ilusaks läheks, oleks tuju iga päev kahesotiga parem.. Pretty, pretty please tule juba, kevad.
Sincerely yours,
K.
(Ja keegi palus minust ka pilte, panin siis mõned)




Friday, March 18, 2011











Freedom nüüd veitsaks, lõpuks ometi. Tunnistusega isegi väga rahul, ainult üks 3.. Üleeile ja täna olid võrguvõistlused ka, täna ma kahjuks mängida ei saanudki, kuigi käed no niimoodi sügelesid, et jube lihtsalt. Täna ei saanud mängida just selleepärast, et kolmapäeval oli väike näpu vigstus, megapaistes ja valus, aga mängisin edasi.. Räige hero ikka, nagu Helena ütles. Õhtul siis traumakasse ja kaks tundi passimist, et teada saada, et mul luust tükk väljas ja see tükike on kuhugi nihkunud. Sain pulga näpu alla ja sideme peale, ehk lahase. Täna emme ostis normi lahase ka. Niiet täna olin oma parimale võistkonnale vaimseks toeks ja põhikooli võit käes kah!!!!!! Congratzzzz
Vaheajal plaanis normaalne klubiralli teha ja magada ja magada ja magada ja magada ja magada ja magada ja magada ja magada ja magada ja magada ja magada ja magada ja magada ja magada ja magada ja magada ja magada ja magada ja magada ja magada ja magada ja magada ja magada ja magada ja magada ja magada ja magada ja magada ja magada ja magada ja magada ja magada ja magada ja magada ja magada ja magada ja magada ja magada ja magada ja magada ja magada ja magada ja magada ja magada ja magadaja magada ja magada ja magada ja magada ja magada. Vot täpselt nii palju plaanis magada.
Sii jaa..
K.

Monday, March 14, 2011

Nonii, tänu Sikile tuleb siit mingi deep postitus mu armsa 9.a kohta. Ma tean, et selleks liiga vara, aga mul on vaja siia vahest ka midagi muud ja armsatamat kirjutada, kui see mida ma vahepeal teen.
Niisiis - 9A.
Minu inimesed, täiesti minu inimesed. Ma olen pool oma elust nendega veetnud ja ma ei kahetse mitte ühtegi asja, sest see on meist teinud sellise klassi nagu me oleme. Need inimesed teavad täpselt kes ma olen, kelleks ma saada tahan ja kelleks ma ei saa ja nüüd äkki ma kaotan pool nendest, kes seda kõike teavad. Ma jään igatsema absoluutselt kõike.. seda hommikust peale kellahelinat viimaste klassiinimeste garderoobi jõudmist ja koos sagimist ja üksteise ära ootamist, neid vahetunni vaidlusi ja arutelusid, üksteise kallal nokkimist, tunni ajal üle klassi naermist, enne järeltööd koos higistamist ja õppimist, maha kirjutamist, üksteise aitamist ja innustamist, lollitamist(PÕHILINE!!!), idiootsete küsimuste küsimist õpetajatelt, isegi seda traditsioonilist Greetheli peegli välja võtmist jään igatsema ja Meilu armsaid ja totakaid hommiku tujusid, mis sul vahel on(pole üldse pahaga öeldud, need nii nummid), Siki ootamist garderoobis, kuna tal läheb alati nii kaua aega(samuti pole halvaga mõeldud), Krisse nilbeid nalju, Biki ütlust keemia tunnis ''Kata, sa oled omamoodi tark!'', Hellu totakust, KLUGE TARKUST ja abivalmidust, Käta ALATI huvitavaid jutte, Mannaga kaklemist, Krissu nägusid ja häälitsusi tundides(kuid, seda ma kuulen edasigi), Manni silitamist, Anni lollust, Johannese LOL'i, Eleanori ''MITÄÄ?''(pole ka halvasti mõeldud) ja üldse KÕIKE.
I'll never forget you..
Ja ärge üldse muretsege, see kõige halavam postitus alles tuleb, kas enne või pärast lõpetamist, wait for it.
Mind üldse ei koti kirjavead ja kui segane see jutt on, see kes aru saab, see saab, kes ei saa, ei saa.(PARIM LAUSE!)
K.

Thursday, February 24, 2011

Keegi palus HURTS'i konsterdist pile panna, teen ära siis.. paremat nkn teha pole.
Esimene pilt Poola kontserdist, aga see oli no niiiii armas :)