Tooksin sulle taevast päikese ja kuu,
isegi kõik galaktika tähed pühendaksin ma Sulle.
Vallutaksin Su pärast kõrgeimad mäed
ning käiksin läbi lõputu kõrbe vaid selleks,
et Sind näeks.
Su silmad, kui helesinine laguun,
Su hääl on rahustav nagu merelainte kohin.
Su puudutus on õrnem suvetuulest
ning Su lõhn parem kogu maailma lilledest,
kuid Sa kaod nagu jalajäljed liivalt.
Näen Sind unes,
Näen sind teistes inimestes.
Ma ju näen, et tahad taaskord kaduda,
ma lasen sul minna, sest armastan Sind..
Autorid: Karita Perendi ja Kristiina Oras