Tuesday, January 12, 2010

somehow growing old feels fine


Njaaa, mul on paha tuju, ning sellest väga rõõmus postitus ei tule.
Ma ntks kuulan mõndade inimeste probleeme ja siis tunduvad minu omad nende kõrval täiesti mõttetud, aga siiski minu probleemid ja minu elu, kui nad on minu jaoks rasked siis las nad olla. Ja ma mõtlesin vahepeal, et tahaks juba olla otsustusvõimeline, rahulik ja täiskasvanulikum nagu mõni, tegelikult ma tahaks olla täiuslik, aga no, ükskõik kui palju ma seda ei tahaks, tõeks see ei saa. Tahaks juba ka seda, et ma olen juba vanem, piisavalt vana, et sul on see üks ja õige kes jääb su juurde alatiseks ja aitab sind ja mõistab ja teab milline ja kes sa üldse tegelikult oled.
Mul nüüd uus eesmärk, mida ma tahan väga saavutada, nimelt tuttavaks saada ühe inimesega, kuigi ma näen teda nii harva ja ma ei kujuta ette miuke ta iseloom võib olla, aga mul on vaja temaga tuttavaks saada ja uusi tuttavaid saada, kuid vanu ma ei vahetaks ka millegi vastu.
Nüüd mu päeva positiivsema osa juurde, ma saan aina paremini läbi inimesega kellega meil kunagi oli pm lahutamatu sõprus, ja ma olen sp nii õnnelik, et me jälle aina paremini läbi saame, tema oli ka mu põhiline lõbustaja. Tänud sulle, et üldse mul olemas oled. Ajaa, õnnitlege mind ma homme issiga kinno avatari vaatama, jeeee.
Jutt sai otsa.
I'm fine, bye.

No comments:

Post a Comment