
Täna on isadepäev, jehhuuu. Kinkisin lilled ja kaardi ja suure karukallistuse. Issil vähemalt hea tuju, jah, mul on jälle paha tuju. See nii imelik, et alati, kui ma blogi kirjutan on mul paha tuju, vb sp, et siis jutt jookseb ja kirjutan natuke targemat juttu, kui hea tujuga, aga see on nii kuradi imelik.
Jälle ma tunnen nii, et ma ei kuulu kuhugi, olen mingi loner. Täiesti mõttetu tühi tunne on. Kõik hakkab jälle allamäge minema, mulle tundub nii. Vanemad ainult hädaldaks mu kallal ja mingi pean orjama. ''Karita, omg, sa peab ruloo ikka üles tõmbama päeval, väljast on kole vaadata'' NO MIS MÕTTES EKS ? ''Karita, teee seda, tee seda, pühi see ka ära'' plääplääplääää, ma ei viitsi kuulata seda enam, ausalt. Ma ei saa aru, kas ma üldse kunagi midagi õieti teen nende jaoks.
Eile oli ka suht mõttetu päev, käisime Mannaga linnas, sain uue triiksärgi ja Manna sai teksad ja mingi kampsiku moodi asja, peale seda Manna juurde ja Krissu tuli ka, Mannal polnud vanemaid kodus, siis natuke olime ja jõime ja siis läksime 'pidusse'. Mõttetu.
Jälle mingi mõttetu lühike post, aga see selleks, muud tarka pole üldsenagu öelda.
Tsau.
No comments:
Post a Comment