Wednesday, October 21, 2009

you can't say no to me


Kuidagi kurb on olla, ei tea miks, jah, ma naeratan ja naeran, kuigi sisimas ma võin olla täiesti murdunud, õnneks hetkel päris nii ei ole, aga kurb siiski, kõik tundub hea, aga samas ka halb. Kurbus võib ka tingitud olla sellest, et ma igatsen teatud inimesi või inimest. Tunnen ennast suhteliselt üksikult, nagu ma ei sobiks mitte kuhugi ja ma ei tea miks, see ajab mu hulluks. Ma ei taha kodus istuda, kodus on hea, aga ma tahaks välja ja ennast vabalt tunda, ema ja isa ajavad ka mu nii närvi mingi pisiasjadega. Üldse viimaselajal olen koguaeg nii närvis, vihane ja kurb. Sorri, et ma teid oma muredega koorman, aga mul oli vaja neid asju mainida, äkki hakkab endal kergem.

Aga nüüd, millegi rõõmsama juurde, pm on nüüd koolipäevad läbi ja homme paintballi ja reedel tunnistused, enne seda prohjektipäev, aga sinna ma ei viitsi minna. Hinnetega olen rahul, viied ja neljad. Aga rohkem mul öelda poelgi.

Tänud, et lugesid.

No comments:

Post a Comment