






No lõpuks on mul aega kirjutada ühest imelisest konsterdist. HURTS, see oli midagi mida ei saa sõnadesse panna, but i'll try.
Esiteks see tunne mis kõiki valdas, kui nad lavale tulid, keda ühte moodi, keda teisti. Mind ajas näiteks nutma, jah ma nutsin kõige parema kontserdi ajal.. mis on minu puhul, hmm imelik?
Kõik see mida nad rääkisid ja kuidas nad laulsid, see oli nii fucking siiras. Ma ei tea, kas mulle ainult tundus nii mu suurest armastusest, aga ma ei olnud ainuke kes nii arvas.. see oli tõesti nii armas. Näiteks, ühe käega klaveri mängimine ja teine käsi südamel, no nii nunnu. Ja kõik Theo liigutused, vot see on kõrgem klass, amazing.
Üritusel oli kahjuks ka kaks suurt miinust. Esiteks SOOJENDAJA ja GARDEROOBISÜSTEEM. No öelge mulle, why the fuck on tehtud sinna halli ainult üks garderoob, kui korraldajad teadsid, et kõik need 4000 inimest pärast oma jopesid/mantleid tahavad, ja garderoobitädisid(onusid) oli seal ka alla 10e, niiet lõpuks öeldi juba, et ''ah, minge otsige ise enda riided'' NO MIDA MA KUULMA PEAN AUSALT. Mina aga nihverdasin ennast sellest tunniajalisest seismisest ära, sest nii kuradi paha oli olla, aga see ei heidutanud mind, sest ma pean kordama, konstert oli mega ju.
Tunni aja pärast sain oma mantli Bikilt ja kõik oli tore.
SOOJENDAJA kohta on mul ainult kaks sõna: puhas pask, i'm so sorry, aga no tõesti, nii ma arvan. Ma tahtsin magama jääda seal. Kõht oli nii mega tühi ja jalad ja selg kanged juba, nina ka megakinni, ainult vingusin oma peas. Aga, kui Theo ja Adam lavale tulid, oli kõik paha pühitud ja kõik oli nii HEA. Vaatamata nendele miinustele oli konsert siiski no nii hea, et pole sõnu.
Well, and i have to say that, mehed kes te meie taga seisite, i'm sorry, et ma ühelt teist käest kinni võtsin ja juustega näos olin. Ja meie ees seisev mees, me võime su kõrvaarsti kulud kinni katta, sest no ausalt, me ei laulunud, me KARJUSIME. Ande andeks.
Ilmselt kuulan nüüd kaks aastat järjest HURTS'i lihtsalt..
HURTS FOREVER.


























