Tuesday, October 19, 2010

long time, no see
















Aaaaaahhhh, kirjutasin teksti ära ja siis otsustas mu nett pange panna, FU ausalt.
Igaljuhul, päevad on mega väsitavad ja rasked tegelt, aga kohe kohe vaheaeg, selle nimel ma elangi praegu. Koolipäevad on lõbusad tänu mu parimatele klassikaaslastele, teete päevad paremaks, suur aitähh.
Kõik asjad on lükatud viimasele nädalale - tööd, jalkamängud ja järeltööd(mis on loogiline ja). Kogu õppimismaterjal on nii mindfuck, et mitte kottigi aru ei saa ja tööd lähevad pekki, mis on muidugi minu süü, et ma õppida pole viitsinud, aga tulemustega tegelikult rahul isegi, arvestades, et jah õppinud ma pole pm mitte midagi sellel veerandil. Järgmine veerand võtan ennast kokku ja hakkan õppima(huvitav miks kõik selle lause peale koolis naerma hakkasid, kui ma seda ütlesin??):(
Jalkameeskonnaga olen megarahul, kõik pingutavad ja mängivad, mitte ei passi tühja, tubid oleme. Kaks võitu, üks kaotus. Saame edasi või ei saa oleneb homsest mängust, MILLE ME VÕIAME 4 SHO.
Vaheajal kirjutan jälle,
See ya.
(Mingid lambid pildid ka, mis mu arvutisse on kogunenud, helena süntsist, misoli mega ja siis muud.)

Tuesday, September 21, 2010

you don't have a clue






Ooh, ma olen viimaselajal niii faking väsinud koguaeg, aga minu viga ka, kui ma iga päev mingi kell 12 või kell 1 magama saan. Koolipäevad on tegelt positiivsed ja toredad, aga kohe kui ma koju jõuan tuleb väsinus ja paha tuju peale. Hinded on õnneks megakorras praegu, väga rahul olen.
Tegelikult ma peaks praegu ajalugu või vene keelt õppima, aga ei, ma ei tee seda. Miks ? Aga sellepärast, et ma ei viitsi muidugi. Pööran veits hiljem sellele tähelepanu siis.
Praegu tekkis juhe, niiet ma lõpetan.
Ajaa, üks asi veel, MA VIHKAN NOHU ja ma olen nii palju oma vana head muusikat kuulama hakkanud, definetly a good thing.
C ya

Thursday, September 9, 2010

i remeber when i used to feel something













Oeh, tuli blogimise tuju. Pm ongi nii, et kõik need mõnusad SOOJAD suveõhtud ongi läinud praeguseks. Nii faking külmaks on läinud, mis toimub ausalt.
Kool on praegu isegi normaalne, ma käiks seal heameelega, kui ei oleks vene keelt ja matemaatikat. Hinded on ka veel positiivsed.
Ma ei saa aru, kes retard mõtles välja selle uue ekooli, ma lähen igakord nii närvi, kui ma sisse login ja millestki aru ei saa.
Uus kool on tegelikult normaalne, kui ma lõpuks korrustega ja klassidega ära harjuks, pool rahavast on siiski veel tundmatu ja igapäev näeb ühte-kahte uut nägu.
Praegu tekkis täielik juhe, see tähendab, et ma vist seekord lõpetan.
Pilte panin ka nats(lambises järjekorras, kõike mida vahepeal pannud pole pm)
ja tsautsau praeguseks.

Thursday, September 2, 2010

Sorri sõbrakesed, et ma siia niiniii ammu pole kirjutanud, mul ei ole viitsimist siia kirjutada pikalt ja laialt oma tegemistest.. AGAAAAA, mul on twitter kuhu ma igapäevaselt kirjutan, followige, kui mu tegemistega kursis tahate olla.
http://twitter.com/KaritaPerendi
Olge musid.

Wednesday, August 4, 2010




Nüüd on siis viimased suvevaheaja päevadki sisustatud, nimelt tööl käimisega. Töö mulle tegelikult meeldib, aga hommikune kella seitsmene ärkamine mitte. Hommikused vahetused on karmid, sest mina öö-inimene satun voodisse alles kella kahe või nelja ajal ja siis seitsmene ärkamine pole just minu teema, kuid elan üle.
Arvuti on mul ikka katki ja ma ei tea millal see kunagi korda saab niiet pilte mul siin pole pm üldse, emme arvutis nüüd siis.
Muidu on kõik hästi ja mõtlesin, et teeks väikse postituse.
Keep calm.
K

Monday, July 26, 2010

i fell in love with you suddenly


Oeh, päevad on möödunud tegelt suht toredasti, aga kuidagi kurb on olla ja põhjust on ka vist. Kõik on hästi, kõik on hästi. Oleks see siis vaid nii, loodame, et on, muud ma ei oska öeldagi.
Eile siis ärkasin, koristasin ja liikusin linna. Seal sain koos Helluga Karli ja Mihkliga kokku, mõtlesime kinno minna, aga midagi ei tulnud, istusime ns, sest tuleb tunnistada, et Tallinnas on igav. Veits aja pärast liitus veel mingi tundmatu poiss kelle nimi oli vist Seebo vms, vahet pole. Läksime kakumäe randa, käisime vees, poisid mängisid lettu ja ns. Vaatasime päikeseloojagut(aww) ja 23.01 bussiga õikale, statikast läbi ja koju ära. Koju sõites rääkisin pool teed Krissuga telefonis ja ülejäänud tee ainult mõtlesin ja mõtlesin, sest mu ipod jäi Mihkli ja Karli kätte, fucked up.
MUL LÄKS ÖÖSEL ARVUTI KATKI, see oli mainimist väärt. Homme vist garantiisse, sest issi täna ei viitsinud, praegu ka issi arvutis ja ülejäänud aja ka ilmselt. Kui joppab saan uue arvuti, hoidke pöidlaid.
Täna ma päeval tegin mittemidagi ja hiljem läksin vabakale jälle Karli ja Mihkiliga kokku saama, et oma ipod tagasi saada, peale seda istusime niisama ja nad läksid rongi peale ära ja ma koju. Koju jalutades hakkas sadama, ma elueest nautisin ja läksin ringiga koju, koju jõudes olin läbimärg.
Ma niiiväga tahan ju, saa aru juba.
PS. sorri, et pilte ei ole eriti, issi arvuti ja siin pole mitte midagi.
i'm out.

Saturday, July 17, 2010


Sa oled kõige lähedasem taevale kus ma terve oma elu elada tahan. Just praegu on mul vaja enda kõrvale kedagi kes oleks täpselt nagu Sina, Sa oled parim ja mitte ükski võlts inimene ei suudaks seda minu silmis muuta. Sa oled esimene mõte mis mul ärgates peas on ja viimane kui õhtul uinun. Sa oled nagu õhk millest ei saa mul kunagi küllalt. Kui ma Sind näen, ei märka ma teisi inimesi enda kõrval, oled ainult Sina, ning Sind vaataks imetlusega tunde ja tunde. Su üksainus pilk võib anda märku millestki erilisest, kuid vahel võid ka oma pilguga mu südame ära tappa. Aga seda Sa ei teeks sest ma tunnen Sind inimesena kellel eksisteerib süda ja armastus. Sinuga olles ei tahaks ma midagi muud, mul ei ole vaja süüa, magada, mul on ainult Sind vaja. Sind, selleks et elada.
Faking ilusti öeldud.
Igaksjuhuks mainin, et sain selle ühe teise tüdruku blogist ja see meeldis mulle meeletult, ei tea kas see tema kirjutad või ei, aga see oli ilus.
Kõik on nii hästi tegelikult, kuid üks asi on veel perfektsusest puudu..