Enough said!!
Saturday, February 25, 2012
Wednesday, February 1, 2012
Ma tunnen, et see mis oli, ei ole enam endine. Me kaugeneme.. Ning Sa tead, et Sa ei ole enam mu elus number 1. Ma veedan rohkem aega temaga, kui Sinuga ja häiris Sind. Ma nautisin seda, kuidas Sa üritasid mind niiöelda vaid endale hoida, kuid nüüd, kui Sul on ka keegi, kes hakkab minust tähtsamaks saama, tunnen, kuidas mu seest mingi osa närtsib. Ma hakkan Sind kaotama, ma ei taha seda. Kui ma kaotan Sinu, pole mul enam midagi teha. Ma kardan, et ajapikku kaotan ma ka tema, ome tähtsaima inimese.. Ja siis pole mul enam kedagi! Ma kardan.
Sunday, October 23, 2011
We found love in a hopeless place.
It’s like you’re screaming and no one can hear. You almost feel ashamed that someone could be that important, that without them you feel like nothing. No one will ever understand how much it hurts. You feel hopeless, like nothing can save you. And when it’s over and it’s gone, you almost wish you could have all the bad stuff back, so you can have the good..
Saturday, September 10, 2011
See on uskumatu, kuidas üks inimene suudab puudutada Su südant nii nagu keegi teine seda iial teinud pole. Müsteerium. Kus meie kehaosas tekivad nii tugevad ja sügavad tunded, et:
isegi Tema üksainus pilk Sulle, tõstab Su seitsmendasse taevasse,
Tema üks puudutus toob esile kummaliselt meeldivad külmavärinad,
Tema üks sõna suudab panna Sind temasse veel ja veel rohkem armuma,
Temaga iga koos veedetud aeg saab Sulle aina tähtsamaks,
Sa hindad igat sekundit mil Sa Temaga koos oled,
Tema üks halb sõna suudab Su südame tuhandeks killuks purustada,
Sa tunned temast puudust kuigi Ta on vaid paar meetrit eemal,
see kui Ta Sulle tähelepanu pöörab teeb Su kõige õnnelikumaks inimeseks maailmas,
Sa tahad tunda Ta käsi enda ümber igavesti,
kui Sa Tema kaisus uinud mõtled omaette: ''Ma tahan, et see jääks nii igaveseks!''
ja
Sul ei saa Temast kunagi küllalt.
See vist ongi armastus.
isegi Tema üksainus pilk Sulle, tõstab Su seitsmendasse taevasse,
Tema üks puudutus toob esile kummaliselt meeldivad külmavärinad,
Tema üks sõna suudab panna Sind temasse veel ja veel rohkem armuma,
Temaga iga koos veedetud aeg saab Sulle aina tähtsamaks,
Sa hindad igat sekundit mil Sa Temaga koos oled,
Tema üks halb sõna suudab Su südame tuhandeks killuks purustada,
Sa tunned temast puudust kuigi Ta on vaid paar meetrit eemal,
see kui Ta Sulle tähelepanu pöörab teeb Su kõige õnnelikumaks inimeseks maailmas,
Sa tahad tunda Ta käsi enda ümber igavesti,
kui Sa Tema kaisus uinud mõtled omaette: ''Ma tahan, et see jääks nii igaveseks!''
ja
Sul ei saa Temast kunagi küllalt.
See vist ongi armastus.
Saturday, September 3, 2011
Nonii, what i've been up to?
Suvi möödus imehästi ja linnutiivul, oli küll suht üksluine, aga ei kurda absoluutselt, sest kõik läks nii nagu minema pidi.
Millest küll alustada, olin pikka aega üksi kodus ja rahvas käis ja elas siin koguaeg, aga mulle meeldis. Enamus aega möödus Laagris.. Seda kohta tunnen nüüd, kui oma kümmet sõrme, well noh almost.
Eriti eriti bright'ilt on meeles veel mu üllatuspidu, mida ma never ei unusta. Musi ja veel paar inimest võtsid end kätte ja otsustasid mulle midagi sellist korraldada. Mitte faking kunagi ei unusta seda.
Nüüd siis koolist. Juba esimesel septembril oli selline tunne, et fuck it, lihtsalt ei jaksa, puht füüsiliselt ja jaksa. Ja reedel, jube.. Oli vaid 5 tundi ja need kõik olid lebod, aga ainuke asi millele ma mõelda suutsin oli magamine, söömine, suitstamine ja lebotamine. Täielik põrgu. Klassi tuli uusi inimesi, see on muidugi positiivne ja teiste junnidega hakkab ka sitaks nalja saama, ma loodan.
Ja sorri, mu blogi-kirjutamis-anne on kuhugi kadunud, mitte midagi originaalset ja mõtekat ei tule pähe.
Ehk varsti kuulete minust jälle.
Baibai.
Subscribe to:
Posts (Atom)

