Friday, March 18, 2011











Freedom nüüd veitsaks, lõpuks ometi. Tunnistusega isegi väga rahul, ainult üks 3.. Üleeile ja täna olid võrguvõistlused ka, täna ma kahjuks mängida ei saanudki, kuigi käed no niimoodi sügelesid, et jube lihtsalt. Täna ei saanud mängida just selleepärast, et kolmapäeval oli väike näpu vigstus, megapaistes ja valus, aga mängisin edasi.. Räige hero ikka, nagu Helena ütles. Õhtul siis traumakasse ja kaks tundi passimist, et teada saada, et mul luust tükk väljas ja see tükike on kuhugi nihkunud. Sain pulga näpu alla ja sideme peale, ehk lahase. Täna emme ostis normi lahase ka. Niiet täna olin oma parimale võistkonnale vaimseks toeks ja põhikooli võit käes kah!!!!!! Congratzzzz
Vaheajal plaanis normaalne klubiralli teha ja magada ja magada ja magada ja magada ja magada ja magada ja magada ja magada ja magada ja magada ja magada ja magada ja magada ja magada ja magada ja magada ja magada ja magada ja magada ja magada ja magada ja magada ja magada ja magada ja magada ja magada ja magada ja magada ja magada ja magada ja magada ja magada ja magada ja magada ja magada ja magada ja magada ja magada ja magada ja magada ja magada ja magada ja magada ja magada ja magadaja magada ja magada ja magada ja magada ja magada. Vot täpselt nii palju plaanis magada.
Sii jaa..
K.

Monday, March 14, 2011

Nonii, tänu Sikile tuleb siit mingi deep postitus mu armsa 9.a kohta. Ma tean, et selleks liiga vara, aga mul on vaja siia vahest ka midagi muud ja armsatamat kirjutada, kui see mida ma vahepeal teen.
Niisiis - 9A.
Minu inimesed, täiesti minu inimesed. Ma olen pool oma elust nendega veetnud ja ma ei kahetse mitte ühtegi asja, sest see on meist teinud sellise klassi nagu me oleme. Need inimesed teavad täpselt kes ma olen, kelleks ma saada tahan ja kelleks ma ei saa ja nüüd äkki ma kaotan pool nendest, kes seda kõike teavad. Ma jään igatsema absoluutselt kõike.. seda hommikust peale kellahelinat viimaste klassiinimeste garderoobi jõudmist ja koos sagimist ja üksteise ära ootamist, neid vahetunni vaidlusi ja arutelusid, üksteise kallal nokkimist, tunni ajal üle klassi naermist, enne järeltööd koos higistamist ja õppimist, maha kirjutamist, üksteise aitamist ja innustamist, lollitamist(PÕHILINE!!!), idiootsete küsimuste küsimist õpetajatelt, isegi seda traditsioonilist Greetheli peegli välja võtmist jään igatsema ja Meilu armsaid ja totakaid hommiku tujusid, mis sul vahel on(pole üldse pahaga öeldud, need nii nummid), Siki ootamist garderoobis, kuna tal läheb alati nii kaua aega(samuti pole halvaga mõeldud), Krisse nilbeid nalju, Biki ütlust keemia tunnis ''Kata, sa oled omamoodi tark!'', Hellu totakust, KLUGE TARKUST ja abivalmidust, Käta ALATI huvitavaid jutte, Mannaga kaklemist, Krissu nägusid ja häälitsusi tundides(kuid, seda ma kuulen edasigi), Manni silitamist, Anni lollust, Johannese LOL'i, Eleanori ''MITÄÄ?''(pole ka halvasti mõeldud) ja üldse KÕIKE.
I'll never forget you..
Ja ärge üldse muretsege, see kõige halavam postitus alles tuleb, kas enne või pärast lõpetamist, wait for it.
Mind üldse ei koti kirjavead ja kui segane see jutt on, see kes aru saab, see saab, kes ei saa, ei saa.(PARIM LAUSE!)
K.

Thursday, February 24, 2011

Keegi palus HURTS'i konsterdist pile panna, teen ära siis.. paremat nkn teha pole.
Esimene pilt Poola kontserdist, aga see oli no niiiii armas :)













Tuesday, February 15, 2011

Wow, nii palju kirjutamisainet tulnud, aga ma ei oskagi oma mõtteid nüüd kirja panna.
Alustan sellest, et mu sõbrapäev oli imeline, ütleks, et parim neist mida ma üldse mäletan! Niiet aitäh, aiäth, aitäh kõigile, kes kõike head ja paremat mulle tõid. Eile oli meie koolis ka Playback, otsustasime klassiga ka osaleda, kuigi meil oli alla nädala jäänud harjutada ja asju teha, kuid mega hästi tuli välja ja ära võitsime.. väga, väga äge. Poleks arvanudki, et ma nii väga naudin laval olemist. Saime esitada ka oma 80's kava, mis oli jällegi awesome!!! Pärast oli disku, kus veits tantsu lasime.





Täna hommikul sain ohtralt sõnumeid sisuga: ''Kooli lähed?'' Kraadiklaas näitas -20, niiet armas emme lubas koju jääda. Ärkasin ikkagi kell 10 ülesse HURTS'i saatel.
Tuli välja, et mu mega nummi koer oli jälle jooksu pannud niiet üks tore päev möödus kasutult autos. Kasutult sellepärast, et selle nelja tunni ajal, kui ma autos passisin koos tühja kõhu ja vanaisaga oli mu kuts juba aeda ise tagasi läinud, tore.
Loodan, et homme pean ka külmapühi, see oleks perf!!
ÄRGE ÄRA KÜLMUGE!!!!




Saturday, February 5, 2011

Neljapäeval oli meil koolis siis üks pisike tantsuvõistlus(?). Oma naistega tegime mega ägeda kava ja kostüümid, kõik oli perf.
Võitu koju ei tulnud, aganoh, peab mainima, et parim võitis vist. Ja publiku lemmiku võitja tuli ka normaalse sohiga ilmselt.
Ma nii nautisin seda esinemise eelset tuhinat ja sättimist ja eriti kõva on see, et ma saame oma kava uuesti esitada. Thank you for that oppurtunity!!
Pilte ka..




Jaa siis, üks päev inka tunnis tatoveerisime üksteist haha. Olime bikiga väga suures HURTSI tuhinas ja sodisime ennast täis siis.. aga mega nummi ju.




Now i'm out bitches.

Wednesday, January 26, 2011








No lõpuks on mul aega kirjutada ühest imelisest konsterdist. HURTS, see oli midagi mida ei saa sõnadesse panna, but i'll try.
Esiteks see tunne mis kõiki valdas, kui nad lavale tulid, keda ühte moodi, keda teisti. Mind ajas näiteks nutma, jah ma nutsin kõige parema kontserdi ajal.. mis on minu puhul, hmm imelik?
Kõik see mida nad rääkisid ja kuidas nad laulsid, see oli nii fucking siiras. Ma ei tea, kas mulle ainult tundus nii mu suurest armastusest, aga ma ei olnud ainuke kes nii arvas.. see oli tõesti nii armas. Näiteks, ühe käega klaveri mängimine ja teine käsi südamel, no nii nunnu. Ja kõik Theo liigutused, vot see on kõrgem klass, amazing.
Üritusel oli kahjuks ka kaks suurt miinust. Esiteks SOOJENDAJA ja GARDEROOBISÜSTEEM. No öelge mulle, why the fuck on tehtud sinna halli ainult üks garderoob, kui korraldajad teadsid, et kõik need 4000 inimest pärast oma jopesid/mantleid tahavad, ja garderoobitädisid(onusid) oli seal ka alla 10e, niiet lõpuks öeldi juba, et ''ah, minge otsige ise enda riided'' NO MIDA MA KUULMA PEAN AUSALT. Mina aga nihverdasin ennast sellest tunniajalisest seismisest ära, sest nii kuradi paha oli olla, aga see ei heidutanud mind, sest ma pean kordama, konstert oli mega ju.
Tunni aja pärast sain oma mantli Bikilt ja kõik oli tore.
SOOJENDAJA kohta on mul ainult kaks sõna: puhas pask, i'm so sorry, aga no tõesti, nii ma arvan. Ma tahtsin magama jääda seal. Kõht oli nii mega tühi ja jalad ja selg kanged juba, nina ka megakinni, ainult vingusin oma peas. Aga, kui Theo ja Adam lavale tulid, oli kõik paha pühitud ja kõik oli nii HEA. Vaatamata nendele miinustele oli konsert siiski no nii hea, et pole sõnu.
Well, and i have to say that, mehed kes te meie taga seisite, i'm sorry, et ma ühelt teist käest kinni võtsin ja juustega näos olin. Ja meie ees seisev mees, me võime su kõrvaarsti kulud kinni katta, sest no ausalt, me ei laulunud, me KARJUSIME. Ande andeks.
Ilmselt kuulan nüüd kaks aastat järjest HURTS'i lihtsalt..
HURTS FOREVER.

Monday, January 17, 2011




Oooh, fking kool. Nii ära väsitab, jube..
Lihtsalt mitte midagi ei ole kirjutada. Oh, kirjutaks siis oma nv'st.
Reede, reede.. mis ma reedel tegin?? Hmm, kena lünk on praegu. Ajaaa, reedel käisin peale kooli Tabasalu koolis kaasaelamas üritusele Tabasalu Miss 2011, mulle isegi meeldis üritus, aga natuke lahjaks jäi ja ma ei tea ka mis puudu oli. Meie kooolis võiks ka ikka selline huvitav üritus olla, ma oleks kindel kaasaelaja siis. Sellel üritusel oli võitja väga õige ja sellega rahul vähemalt.
Tavaliselt mulle siuke missi teema peale ei lähe, kõik need feik-naeratused ja õhtukleidid, not my thing. Aga siiski sõbranna(de)le kaasa elama võib ju minna.
Laupäeval käisin ma Helena ja Leenuga Nõmmel Köök ja Kook kohvikus. Edasi läksime mäkki ja seal liitus Mari ka..
Pühapäeval mõtlesin, et olen kodus, aga siiski ajasin ennast välja. Käisin kinos Love & Other Drugs'i vaatamas, film oli megahea ja Jake oli ka megasexy, kõik oli great.
Ja mis siis ikka, uuel nädalal uue hooga ;)
C ya